Friday, June 15, 2012

Punavalge tõbi




Varssavit on vallutanud taud! Maania. Hüsteeria. Eufooria.
Terve linn on mähkunud punavalgesse. Autodel on punavalged lipud, plagud, peeglikatted ja akendest välja lehvivad punavalged sallid. Eile nägime teetöölisi oma masina külge suurt punavalget plagu kinnitamas. Kõiki neid plagusid, lippe ja salle saab osta suurte neljarealiste teede peal ummikus seisvate autode vahel kamikazelikke manöövreid tegevate koolinoorte käest.
Inimesed eelistavad riietuda punasesse ja valgesse ja osadel päevadel värvida ka oma näo puna-valge triibuliseks. Trennikaaslasel olid sõrmeküüned lakitud üle ühe punaseks ja valgeks. Ka kõige tasasemad introvertsed inimesed (jah, mõni selline leidub ka poolakate hulgas) võivad esineda keset poodlemist spontaansete rõõmuröögatuste või pettumusekarjetega - olenevalt sellest, mida lihaletti seatud televiisoriekraanilt parajasti näha on.

Viimase kuu aja jooksul on raadio- ja trükireklaamide kõige olulisem sõna "kibiców" (fännidele). Paadunud jalkahulludele müüakse nende kuu aega kestvas meeltesegaduses absoluutselt kõike, peaasi et sellel oleks mingi seos kahe meeskonnaga, kes ajavad väljakul ühte ja sedasama palli taga...
Ja paadunud jalkahullusega on nakatunud suurem osa poolakaid. Mõni üksik julgeb tasakesi tunnistada, et neile ei paku see mingit huvi ja linnas toimuv hullumeelsus ainult härib igapäevaelu. Aga enamasti katsuvad sellised igal võimalikul juhul linnast evakueeruda.

Kogu selle hullumeelsuse esimesed sümptomid ja mastaapsus jõudis minuni avapauguga eelmise reede õhtul juba esimese mängu ajal. Kuna meie majas jalkahulle pole ja telekatki mitte, siis ei olnud ma päris täpselt kursis millal ja kes mängivad. Olin tol päeval vara tõusnud, pool päeva kofeiinijookide toel ringi sebinud ja õhtuks läbi nagu vana põrandakalts. Ilm oli ka korralikult soe - ligi 30C kraadi ja kogu majas aknad-uksed pärani. Leidsin võimaluse visata korraks pikali ja puhata, enne kui õhtune mine-juba-pessu-ja-magama-trall pihta hakkab. Lesisin õndsas poolunes magamistoas ja nautisin oma väsinud aju genereeritavaid poolunenägusid, kui äkki katkestas mu une tohutu luust ja lihast läbi käiv röökimine. No justkui otse kõrvaauku oleks marutõbine karukari möiranud! Kargasin püsti ja valmistusin kõige hullemaks. Maailma lõpp tuleb NÜÜD! Kui silm vähe selgines ja ühestki aknast ei paistnud Maale lähenevat komeeti, mis meid kosmosetolmuks litsuks, siis selgus tõsiasi, et kogu tänava ühehäälse röökimise oli põhjustanud Poola - Kreeka mängu esimene värav kodumeeskonna poolt! Natukese aja pärast järgnes sellele ühehäälne pettumust väljendav mörisemine, mille põhjuseks oli tõenäoliselt kreeklaste värav... Ja lihtsalt nii repliigi korras - ma elan VÄGA vaiksel tänaval, enamus minu naabritest on tasased pensionärid.

Kaks nädalat on sed pöörasust veel. Ühel päeval püüan võtta ennast kokku ja lihtsalt antropoloogilisest huvist litsuda ennast fanzone'i. Kui see teoks saab, ja ma elusalt koos kõigi jäsemete, mõlema silma ning kõrvaga sealt uuesti välja pääsen, siis saan raporteerida, kuidas paistab jalgpallikatk lähivaates.





No comments:

Post a Comment