Nädal ja mõned päevad on möödunud Varssavisse saabumisest.
Hullumeelne asjade lahtipakkimine ja ärapaigutamine. Mõned päevad peale saabumist tuli ka meie transpordifirmaga teele pandud majakraam. Veel veidike hullumeelset lahtipakkimist ja ärapanemist. Üks kast vahib siiamaani mind süüdistava moega teise korruse trepimademel. No ausalt enam ei taha! Minu prioriteet ja lemmiktegevus igal juhul on aias sonkimine. Aialapp on pisike ja parasjagu metsistunud. J on hulka puid hõredamaks kärpinud ja ma hakkasin otsast maad läbi kaevama, et saaks muru külvata. Kuna siin oli nii pime puude all, siis kasvasid seni ainult umbrohud. Tänaseks on pea kolmandik platsi üles kaevatud, esimesele jupikesele ka muruseeme peale külvatud. Aiaservas oli hulk maasikataimi, mille kaevasin üles ja oma vanema tütre soovitusel hakkasin neid istutama aiatee kahele poole. Nii et põhimõtteliselt otsin asendustegevusi sellele, et viia lõpule majas viimaste riiete-voodipesude ärapaigutamine. Juba Eesti kodus leidsin, et taimede ja mullaga sebimine on suurepärane asendustegevus ükskõik millele, mida ma parajasti teha ei taha. Sellepärast mu lilled nii hästi kasvavadki, et ma nende kallal pidevalt nokitsen. Sest neid asju, mida ma parema meelega veidi edasi lükkaks ikka jätkub...
Hullumeelne asjade lahtipakkimine ja ärapaigutamine. Mõned päevad peale saabumist tuli ka meie transpordifirmaga teele pandud majakraam. Veel veidike hullumeelset lahtipakkimist ja ärapanemist. Üks kast vahib siiamaani mind süüdistava moega teise korruse trepimademel. No ausalt enam ei taha! Minu prioriteet ja lemmiktegevus igal juhul on aias sonkimine. Aialapp on pisike ja parasjagu metsistunud. J on hulka puid hõredamaks kärpinud ja ma hakkasin otsast maad läbi kaevama, et saaks muru külvata. Kuna siin oli nii pime puude all, siis kasvasid seni ainult umbrohud. Tänaseks on pea kolmandik platsi üles kaevatud, esimesele jupikesele ka muruseeme peale külvatud. Aiaservas oli hulk maasikataimi, mille kaevasin üles ja oma vanema tütre soovitusel hakkasin neid istutama aiatee kahele poole. Nii et põhimõtteliselt otsin asendustegevusi sellele, et viia lõpule majas viimaste riiete-voodipesude ärapaigutamine. Juba Eesti kodus leidsin, et taimede ja mullaga sebimine on suurepärane asendustegevus ükskõik millele, mida ma parajasti teha ei taha. Sellepärast mu lilled nii hästi kasvavadki, et ma nende kallal pidevalt nokitsen. Sest neid asju, mida ma parema meelega veidi edasi lükkaks ikka jätkub...
Nädalavahetusel käisime sõbra isa juures maal. Umbes 50 km Varssavist. Imeilus koht! Poolakatel paistab olevat soont veidi suurustleva stiili peale. Suured sammastega majad kõrgete betoonaedade ja sepistatud väravate taga. Perfektselt klanitud professionaalse aiakujundaja käe alt tulnud aiad.
Sellel majal ei olnud küll sambaid ja aed ise oli perenaise aastatepikkune hoolikas töö aga tulemus ei olnud sellevõrra vähem grandioosne. Ning kõrge betoonaed ja sepistatud värav oli sellegipoolest täitsa olemas. Koht ise oli justkui selline pensionile jäänud diplomaadi lohaka elegantsiga maahäärber. Suured avatud ruumid, peen antiikmööbel vaheldumisi eklektika ja karakteriga vanamööbliga. Kunst maalide, skulptuuride ja pisiasjadena. Kardin mässituna ümber lambikupli ja isetehtud hoidised köögis reas. Ega ma pole tegelikult kunagi küsinud, millega selle sõbra isa tegeles – palju reisinud ja üle maailma elanud mees on ta küll aga mitte päris diplomaat. Majaperenaine on kunstnik. Suurel valgel verandal oli nii molbert kui tohutu riiulitäis värvipotsikuid-pintsleid-jajumalteabveelmida.
Ja see aed!!! Imeline koht! Küllalt suurel maa-alal oli peaaegu kõike välja arvatud klassikaline kartulikasvatus. Viinamarjad, vaarikad (mingi sort mis praegusel ajal veel hulganisti kannab), erinevad põnevad okaspuud (erinevates värvides ja vormides), tiik kuldkaladega, istutusalad, millel oli nii klassikalist taluaiataimestikku, kui täielikke eksootilisi hellikuid.
Veetsime seal mõnusa nädalavahetuse – mina lonkisin mööda aeda ja logelesin diivanil raamatut lugedes. Küll on hea vahel mitte midagi asjalikku teha, ega isegi mitte asjalikele tegevustele asendustegevusi otsida! Lihtsalt olla.
Sellel majal ei olnud küll sambaid ja aed ise oli perenaise aastatepikkune hoolikas töö aga tulemus ei olnud sellevõrra vähem grandioosne. Ning kõrge betoonaed ja sepistatud värav oli sellegipoolest täitsa olemas. Koht ise oli justkui selline pensionile jäänud diplomaadi lohaka elegantsiga maahäärber. Suured avatud ruumid, peen antiikmööbel vaheldumisi eklektika ja karakteriga vanamööbliga. Kunst maalide, skulptuuride ja pisiasjadena. Kardin mässituna ümber lambikupli ja isetehtud hoidised köögis reas. Ega ma pole tegelikult kunagi küsinud, millega selle sõbra isa tegeles – palju reisinud ja üle maailma elanud mees on ta küll aga mitte päris diplomaat. Majaperenaine on kunstnik. Suurel valgel verandal oli nii molbert kui tohutu riiulitäis värvipotsikuid-pintsleid-jajumalteabveelmida.
Ja see aed!!! Imeline koht! Küllalt suurel maa-alal oli peaaegu kõike välja arvatud klassikaline kartulikasvatus. Viinamarjad, vaarikad (mingi sort mis praegusel ajal veel hulganisti kannab), erinevad põnevad okaspuud (erinevates värvides ja vormides), tiik kuldkaladega, istutusalad, millel oli nii klassikalist taluaiataimestikku, kui täielikke eksootilisi hellikuid.
Veetsime seal mõnusa nädalavahetuse – mina lonkisin mööda aeda ja logelesin diivanil raamatut lugedes. Küll on hea vahel mitte midagi asjalikku teha, ega isegi mitte asjalikele tegevustele asendustegevusi otsida! Lihtsalt olla.
Tagasi sõitsime läbi siinse piirkonna õunamaakonna. Huvitav on vaadata, et kui muidu olen näinud, et õunapuud pügatakse pigem madalaks ja laiaks, siis siin on need pigem kujundatud kõrged ja kitsad. Päris põnev oleks uurida, miks selline kujunduslaad parem on?
Ja õunu on poes palju ja need on odavad ja head. Üldse, üks asi mis mulle siin tavalises supermarketis väga meeldib on see, et enamik köögivilja ja puuvilja (mis siin kliimas kasvab muidugi) on kõik siitsamast Poolast pärit. Poolakad toidavad ennast ise ära. Eestis oli nii nukker poes vaadata kuidas enamik köögivilja on pärit Hispaaniast kuni Tšiilini! Isegi selline köögivili ja sellisel aastaajal, mis võiks olla Eestimaine. Head Eestimaiset kaupa pidi ikka turule otsima minema.
Ega siin ka muidugi see poekraam pole kuidagi mahe ega öko. Aga vähemasti on see kohalikku päritolu, mis teeb selle juba omamoodi ökoks – ökonoomseks.
Turule minek seisab veel ees. Keeruliseks teeb selle asjaolu, et parkimisele turgude vahetus läheduses eriti mõeldud pole aga bussiga seljas ma sealt väga palju ära ei too. Ja kuna ma võimalusel ei sõida siin linnas autoga, siis olen piirdunud lähima suure poega, mis on parasjagu 10 min jala minna. Eks ma pean kõigepealt minema bussiga ja lähima turu üle vaatama. Laupäeviti pidi kuskil peetama ka maheturgu. Kindlasti lähme seda lähemalt uurima.
Igatahes poola keele kursus on välja valitud, oktoobri algul loodan hakata regulaarselt tunnis käima. Seniks tuleb jätkata tobedalt naeratades ja õlgu kehitades, kui minu poole juhtumisi tänaval või poes pöördutakse.
Ja õunu on poes palju ja need on odavad ja head. Üldse, üks asi mis mulle siin tavalises supermarketis väga meeldib on see, et enamik köögivilja ja puuvilja (mis siin kliimas kasvab muidugi) on kõik siitsamast Poolast pärit. Poolakad toidavad ennast ise ära. Eestis oli nii nukker poes vaadata kuidas enamik köögivilja on pärit Hispaaniast kuni Tšiilini! Isegi selline köögivili ja sellisel aastaajal, mis võiks olla Eestimaine. Head Eestimaiset kaupa pidi ikka turule otsima minema.
Ega siin ka muidugi see poekraam pole kuidagi mahe ega öko. Aga vähemasti on see kohalikku päritolu, mis teeb selle juba omamoodi ökoks – ökonoomseks.
Turule minek seisab veel ees. Keeruliseks teeb selle asjaolu, et parkimisele turgude vahetus läheduses eriti mõeldud pole aga bussiga seljas ma sealt väga palju ära ei too. Ja kuna ma võimalusel ei sõida siin linnas autoga, siis olen piirdunud lähima suure poega, mis on parasjagu 10 min jala minna. Eks ma pean kõigepealt minema bussiga ja lähima turu üle vaatama. Laupäeviti pidi kuskil peetama ka maheturgu. Kindlasti lähme seda lähemalt uurima.
Igatahes poola keele kursus on välja valitud, oktoobri algul loodan hakata regulaarselt tunnis käima. Seniks tuleb jätkata tobedalt naeratades ja õlgu kehitades, kui minu poole juhtumisi tänaval või poes pöördutakse.
No comments:
Post a Comment