Tuesday, October 30, 2012

Natuke lumest ning ikka jälle ja uuesti liiklusest.

Talv tuli ka siia ootamatult. Justnagu esimest korda juhtuks selline imeasi, et lumi tuleb maha. Ja loomulikult see pisike pisiasi, et ilmateade oli lume saabumist ennustanud juba nädal aega ette, läks tavapäraselt kõrvust mööda. Millal ilmateade enne õigust rääkinud on?!

Kui Tallinnas tekitab ootamatu lumetorm kaose siis see, mis selle linna mastaapides toimub esimesel kahel esimesel lumepäeval, on täielik müstika! Õnneks langes kõige suurem hullumaja laupäeva hommikusse, mil enamusel inimestel on valida, kas nad tulevad kodust välja, või mitte. Minul oli igatahes julge plaan kella 12ks trenni jõuda. Esimese kahe kilomeetri läbimiseks kulus umbes kümme minutit. Veel ühe kilomeetri läbiseks kulus teine kümme minutit. Umbes siis, kui mul trenn algas, helistas härra abikaasa ja uuris, et kuidas mul läheb. Kirjeldasin olukorda ning nentisin, et trenn vist jääb ära, kui ma just imekombel lendu ei tõuse. Ta palus mul ettevaatlikult sõita, mis tundus ääretult irooniline olukorras, kus liikumiskiirus oli umbes meeter minutis. Peale umbes tunniajast hubast autosviibimist ning ajaviiteks kõvasti ja valjusti laulmist jõudsin tagasi koju. Keskmiseks liikumiskiiruseks selle tunni aja vältel oli selline paras jalakäija tempo 6km/h...
Esmaspäevaks olid juba linnaelanikud hakanud olukorraga harjuma, ning tänavad puhtaks sulama. Hommikul laste kooli viimiseks kasutasime takso teenuseid aga pärastlõunal julgesin juba ise uuesti sõitma hakata.

Naljakas on vaadata, kuidas see lumi tuli kohati alles lehes puudele ning õitsvatele lilledele. Meie õunapuu oli alles roheline, kuigi vaikselt hõrenes. Krüsanteemid aias õitsesid ning naaberaedades oli roosegi veel. Lume ja külma tulekuga püüavad puud kiiresti kõiki lehti korraga maha raputada. Esmaspäeva hommikul koju tulles nägin ühel vaiksel kõrvaltänaval imeilusat pilti, kuidas erkkollaseid südamekujulisi lehti sadas vaikse sahinaga, nagu vihma ühe kõrge põõsa otsast. Meie murel taga-aias on enda aluse katnud paksu lehevaibaga, justnagu tahaks juuri külma eest kinni katta.

Veel Varssavi liikluse eripäradest. Nimelt Pargi&Reisi parkla! Olen vist umbestäpselt ühe korra Wilanowska metroopeatuse parkimismaja kasutanud ning ei mäletanud sellest midagi erilist. Sõida sisse, pargi ära, mine metroo peale. Lihtne! Kuna mu tantsutrennid toimuvad üsna absurdselt kaugel, siis olen juba mõnda aega mõelnud jätta auto poole tee peale P&R parklasse ning metrooga edasi sõita. Ühel õhtul tegin plaani teoks. Tavalise parkimispileti asemel sülitas masin mulle korraliku plastkaardi. Ok, miks ka mitte. Kõik sujus kenasti. Metroo on kiire, puhas, mugav ja viib mind täpselt sinna, kuhu vaja minna. Tõsiselt lõbusaks läks asi tagasi tulles! Toppisin tolle plastkaardi kassaautomaati ning ekraanile tuli summa - 100zl! MIDA?! (see on siis ca 25€). Tammusin nõutu näoga ühelt jalalt teisele, tagusin kõiki nuppe, mis võiks mulle anda inglisekeelsed juhised. Ei midagi. Lõpuks sülgas masin mulle kaardi tagasi. Otsisin üles, kus on kirjas parkla kasutamise reeglid. Tohutu pikk jutt - kõik sulaselges poola keeles... krt. Kõndisin ümber tolle teadetetahvli. Kõndisin ümber kassaautomaadi. No ei saa targemaks! Vahtisin abitu näoga ringi. Aga õhtul kella 22 paiku pole sellest ka palju abi. Toppisin kaardi tagasi automaati ja hakkasin uuesti nuppe vajutama. Mingi hetk kostis kahisevast kõlarist üks härra, kes uuris ilusas selges poola keeles, et kuidas tema mind aidata saaks? Mina kergelt ärritunult lasin käiku oma lemmikfraasi - kas härra inglise keelt räägib? Tema kukub mulle vastu jahuma - ticket, ticket.. mis pilet??!?! Õmmmm. No mitte ei razumeeju enam üldse! Just siis, kui mul tuli tahtmine kas nutma või röökima pista, astus ligi üks naisterahvas, kes ilusas selges inglise keeles uuris, et kas mul on abi vaja? Ignoreerisin hoobilt toda tüüpi, kes mulle "ticket, ticket" karjus ja küsisin naiselt, et kudamoodu OMETI see aparaat töötab ja ega ma ei pea ometi kolmetunnise parkimise eest äärelinnas 100 raha välja köhima? Sain teada, et parkimiskaardi valideerimiseks peab mul olema automaati toppida ühistranspordi pilet, mille kestus on minimaalselt 24h. Mina loomulikult olin ostnud 20 min kestva pileti ning selle peale ütles masin mulle lihtsalt bööö. Hea et need aparaadid keelt näidata ei oska...
Mu vastleitud sõber valideeris parkimiskaardi oma kuukardiga ära ning see seiklus lõppes edukalt! Mida ma sellest õppinud olen? P&R parklasse ei tasu enne sisse sõita, kui olen veendunud, kuidas mind sealt pärast välja lastakse! Ja üldse tuleks kolida kuhugi, kus võiks auto garaazi ära panna ning metroo ja trammiga sõitma hakata.

No comments:

Post a Comment